Kuidas silmade optika tegelikult töötab?

Nägemine tundub iseenesestmõistetav. Avad silmad ja maailm on ees. Alles siis, kui pilt muutub uduseks, tekib küsimus: mis silmadega tegelikult toimub? Miks mõni näeb hästi kaugele, aga mitte lähedale? Miks üks silm näeb teisest kehvemini? Ja kuidas läätsed või prillid seda kõike parandavad?

Silmade optika ei ole müstiline ega liiga keeruline. Kui mõista põhitõdesid, muutuvad ka nägemisega seotud otsused palju lihtsamaks.

Silm kui optiline süsteem

Silm töötab sarnaselt kaamerale. Selle ülesanne on suunata valgus nii, et pilt jõuaks täpselt õigesse kohta. Kui kõik osad töötavad koos, on nägemine terav ja mugav.

Optiline süsteem koosneb peamiselt kolmest osast:
valgus peab silma sisenema,
see peab õigesti murduma,
ja lõpuks peab info jõudma ajju.

Kui üks neist sammudest ei ole täpne, tekib hägune või ebamugav pilt.

Valguse teekond silma

Kõik algab valgusest. Kui vaatad mingit eset, peegeldub valgus sellelt ja siseneb silma läbi sarvkesta. Sarvkest on läbipaistev ja kumer pind, millel on väga suur roll valguse murdumisel.

Seejärel liigub valgus läbi silma eesmise vedeliku, pupilli ja silmaläätse. Pupill reguleerib, kui palju valgust silma pääseb. Heledas keskkonnas on pupill väiksem, hämaras suurem.

Silmalääts aitab valguse täpselt fokusseerida. Lõpuks jõuab valgus võrkkestale, kus tekib kujutis. See info liigub mööda nägemisnärvi ajju, kus pilt „pannakse kokku“.

Nägemine ei toimu silmades, vaid ajus. Silmad koguvad info, aju loob pildi.

Mida tähendab terav nägemine optika mõttes?

Terav nägemine tähendab, et valgus koondub täpselt võrkkestale. Kui fookus jääb sellest ette või taha, muutub pilt uduseks.

Kui fookus jääb võrkkesta ette, on tegemist lühinägelikkusega. Kui fookus jääb võrkkesta taha, on tegemist kaugnägelikkusega. Mõlemad on optilised murdumisvead.

Need ei tähenda, et silm oleks „haige“. See tähendab, et optiline süsteem ei murra valgust täpselt nii, nagu vaja.

Miks silmade kuju mõjutab nägemist?

Silm ei ole kõigil ühesuguse kujuga. Mõni silm on veidi pikem, mõni lühem. Mõnel on sarvkest ideaalselt ümar, teisel veidi ovaalne.

Need väikesed erinevused määravad, kuhu valgus koondub. Kui silm on liiga pikk, jõuab valgus võrkkestani liiga vara. Kui silm on lühike, jõuab valgus liiga hilja.

Astigmatismi puhul ei murra silm valgust ühtlaselt igas suunas. Selle tulemusena võib pilt olla venitatud või varjuline.

Kõik need on optilised eripärad, mitte vead iseenesest. Õige korrektsioon aitab neid tasakaalustada.

Kuidas prillid ja läätsed optikat parandavad?

Prillid ja läätsed muudavad valguse teekonda enne, kui see silma siseneb. Nad abistavad silma optilist süsteemi.

Prillid asuvad silmast eemal ja mõjutavad valgust veidi laiemalt. Kontaktläätsed asuvad otse silma pinnal ja liiguvad koos silmaga. Seepärast on nende mõju sageli täpsem, eriti siis, kui silmade vahel on erinevus.

Kontaktläätsed võimaldavad korrigeerida kumbagi silma eraldi, mis on optika mõttes väga oluline.

Miks üks silm võib näha teisest kehvemini?

Optiliselt on see väga tavaline. Ühel silmal võib olla rohkem miinust, teisel rohkem plussi. Ühel silmal võib olla astigmatism, teisel mitte.

Aju püüab pilti tasandada, aga see tähendab lisapingutust. Päeva lõpus tekib väsimus, kuigi inimene ei pruugi kohe aru saada, miks.

Sellistes olukordades annavad läätsed sageli parema tasakaalu, sest kumbki silm saab just talle sobiva korrektsiooni.

Kuidas vanus mõjutab silmade optikat?

Vanusega muutub silmalääts jäigemaks. Noores eas on lääts elastne ja kohaneb kiiresti. Aja jooksul muutub see vähem paindlikuks.

Selle tulemusena tekib raskus lähedale nägemisel. See ei ole haigus, vaid loomulik optiline muutus. Alguses märkad seda lugemisel, hiljem ka telefoni või arvuti kasutamisel.

Optika seisukohalt tähendab see, et silm ei suuda enam nii lihtsalt fookust muuta. Multifokaalsed läätsed aitavad valguse erinevatele kaugustele õigesti suunata.

Miks ekraanitöö mõjutab nägemise optikat?

Ekraaniga töötades on silmad pidevalt ühes fookuses. See tähendab, et silmalihased on kogu aeg pinges. Optiline süsteem ei saa vaheldust.

Kui lisandub kuiv õhk ja harv pilgutamine, muutub ka silmapind ebastabiilseks. Valgus hajub ebaühtlaselt ja pilt tundub udusem.

Õige korrektsioon ja sobivad hooldusvahendid aitavad hoida optikat stabiilsemana ka pika tööpäeva jooksul.

Miks kontaktläätsed võivad anda selgema pildi?

Optika seisukohalt on põhjus lihtne. Kontaktläätsed asuvad täpselt seal, kus valgus silma siseneb. Nad liiguvad koos silmaga ja ei tekita lisapeegeldusi.

See tähendab, et valgus murdub ühtlasemalt. Pilt on loomulikum, vaateväli laiem ja kontrast parem.

Eriti tuntav on see hämaras ja liikumisel.

Miks hooldus mõjutab nägemise kvaliteeti?

Kui lääts ei ole puhas või silmapind on kuiv, ei murra valgus ühtlaselt. Optiliselt tähendab see, et pilt muutub ebastabiilseks.

Seepärast on hooldusvahendid väga oluline osa nägemise mugavusest. Puhas silmapind ja sile lääts aitavad valgusel õigesti koonduda.

See ei ole ainult hügieen, vaid otseselt seotud optilise kvaliteediga.

Millal nägemine vajab kindlasti kontrolli?

Kui märkad, et:

• pilt ei ole enam ühtlane

• üks silm väsib rohkem

• hämaras nägemine on ebamugav

• tekib sagedane peavalu

• silmad ei tee justkui koostööd

siis tasub lasta silmade optika üle vaadata. Sageli piisab väikesest muudatusest korrektsioonis, et nägemine muutuks oluliselt mugavamaks.

Silmade optika ei ole midagi, mida peaks kartma või pidama liiga keeruliseks. See on süsteem, mis on loodud töötama koos valgusega.

Kui midagi ei tundu mugav, ei ole see normaalne paratamatus. See on märk, et nägemist saab paremini tasakaalustada.

Õigesti valitud prillid või kontaktläätsed ei muuda ainult seda, mida Sa näed. Need muudavad ka seda, kuidas Sa end päeva jooksul tunned.