Kontaktläätsede ajalugu ja areng
Kontaktläätsed on täna paljudele igapäevane abivahend, mis pakub teravat nägemist ja vabadust prillidest. Need on õhukesed, mugavad ja kergesti kasutatavad, kuid nende lugu ulatub mitme sajandi taha. Esialgu olid läätsed pigem teadlaste unistus ja katsetus, kuid tänaseks on neist saanud miljonite inimeste jaoks mugav lahendus nägemise korrigeerimiseks.
Selles artiklis teeme põhjaliku ülevaate, kuidas kontaktläätsed on ajas arenenud – alates Leonardo da Vinci esimestest visanditest kuni tänapäevaste nutikate läätsedeni.
Esimesed ideed: Leonardo da Vinci ja 16. sajand
Kontaktläätsede idee sündis juba üle 500 aasta tagasi. Leonardo da Vinci visandas 1508. aastal seadeldise, kus silm asetati otse veega täidetud kausikujulisse klaasnõusse. Tema eesmärk ei olnud otseselt nägemise parandamine, vaid pigem uurida, kuidas valgus ja silma optika toimivad.
Kuigi Da Vinci katse ei olnud praktiline, pani see aluse ideele, et nägemist saab parandada, muutes valguse liikumist otse silmal.
René Descartes ja esimesed praktilised sammud
sajandil pakkus prantsuse filosoof René Descartes välja idee torust, mis oli täidetud veega ja asetati otse silmale. Selle kaudu pidi olema võimalik nägemist korrigeerida. Kuid praktikas ei olnud toru silmale kinnitamine ega igapäevane kasutamine kuidagi mugav.
See katse näitab aga, kuidas teadlased hakkasid samm-sammult jõudma lähemale kontaktläätsede kontseptsioonile, mida me täna tunneme.
19. sajandi lõpp: esimesed päris läätsed
Esimesed tõelised kontaktläätsed valmisid 1800-ndate lõpus. 1887. aastal töötasid saksa klaasitöötlejad F.A. Müller ja Adolf Fick välja klaasist läätsed, mis katsid kogu silma pinda. Need olid väga ebamugavad ja neid sai kanda ainult mõne tunni korraga.
Kuigi klaasist läätsed ei olnud praktilised, oli see suur samm edasi. Esimest korda sai inimene prillid kõrvale jätta ja näha teravalt läätsede abil.
20. sajandi algus: plastik muudab mängu
sajandi alguses hakati katsetama uute materjalidega. Klaasi asemel võeti kasutusele plastik, mis tegi läätsed kergemaks ja mugavamaks. 1930-ndatel loodi esimesed plastist kontaktläätsed, kuid need olid endiselt suured ja katsid kogu silma, sealhulgas sarvkesta ja silmavalge.
Alles 1950-ndatel jõuti väiksemate, ainult sarvkesta katvate läätsedeni. Neid nimetati kõvadeks kontaktläätsedeks ning need olid esimesed, mida inimesed said igapäevaselt pikemalt kanda.
Pehme kontaktlääts – suur revolutsioon
1960-ndatel toimus suur läbimurre, kui Tšehhi teadlane Otto Wichterle töötas välja esimese pehme kontaktläätse hüdrogeelist. See materjal imas vett ja muutus silmas paindlikuks ning mugavaks.
Pehmed läätsed tähendasid, et üha rohkem inimesi sai neid kanda, ilma et tekiks ebamugavust või silmade ärritust. See oli kontaktläätsede ajaloo pöördepunkt – läätsed muutusid massidele kättesaadavaks.
1980–1990: ühekordsed läätsed ja uued mugavused
1980-ndatel ja 1990-ndatel ilmusid turule uued uuendused:
Päevased kontaktläätsed – ühekordsed läätsed, mida saab hommikul silma panna ja õhtul ära visata. Ei mingit puhastamist ega hooldusvahendeid.
Pikendatud kandmisajaga läätsed – võimaldasid läätsi kanda ka öösel, ilma et peaks neid iga päev eemaldama.
Need uuendused muutsid läätsede kasutamise eriti lihtsaks ja mugavaks. Paljud avastasid, et läätsed ei tähenda enam keerulist hooldust, vaid võivad olla sama loomulikud kui prillid.
21. sajand: silmade tervis ja nutikad läätsed
Tänapäeval on kontaktläätsed palju enamat kui lihtsalt nägemise korrigeerimise vahend. Arengud on viinud selleni, et:
Läätsed lasevad silmal hingata tänu uutele silikoonhüdrogeeli materjalidele.
On loodud läätsed, mis aitavad leevendada kuiva silma sündroomi.
Turul on läätsed, mis filtreerivad kahjulikke UV-kiiri.
Arenduses on isegi nutikad läätsed, mis mõõdavad veresuhkrut või kuvavad lisainfot otse kandja vaatevälja.
Need arengud näitavad, et kontaktläätsed on muutumas mitte ainult mugavaks, vaid ka tervist ja igapäevaelu toetavaks abivahendiks.
Kontaktläätsed Eestis – millal need jõudsid siia?
Eestis hakati kontaktläätsi laiemalt kasutama 1990-ndatel, kui lääne tootjad tõid turule pehmed läätsed. Esimesed läätsed olid sageli korduvkasutatavad, kuid kiiresti võeti omaks ka päevased läätsed, mis sobisid hästi mugavust hindavale kandjale.
Täna on Eestis kättesaadavad kõik kaasaegsed variandid – päevased, 2 nädalased, kuised ja isegi eripärased läätsed sportimiseks või silmade kuivuse leevendamiseks.
Tulevik: kuhu liigub kontaktläätsede areng?
Uurijad töötavad selle nimel, et kontaktläätsed suudaksid teha rohkem kui kunagi varem. Tulevikus võivad läätsed:
mõõta pidevalt silmasisest rõhku glaukoomi ennetamiseks,
jälgida veresuhkru taset diabeetikute jaoks,
kuvada virtuaalset informatsiooni otse kandja silma ette.
Kuigi need lahendused kõlavad kui ulmefilm, on esimesed prototüübid juba olemas. Võib öelda, et kontaktläätsede areng ei ole veel kaugeltki lõppenud.
Kontaktläätsede ajalugu ulatub tagasi Leonardo da Vinci visanditeni ja on läbinud pika tee – alates klaasist ebamugavatest läätsedest kuni tänapäevaste mugavate ja hingavate variantideni. Täna pakuvad kontaktläätsed mitte ainult teravat nägemist, vaid ka elustiililist vabadust, mida prillid alati ei anna.
Olgu Sinu eelistuseks päevased läätsed, kuised või mõni muu variant – tänapäeval on igale kandjale olemas sobiv lahendus. Ja tulevik lubab veelgi põnevamaid arenguid.
👉 Soovid proovida mugavat igapäevast varianti? Tutvu meie kontaktläätsedega.
